Kriisiaeg kui boksipeatus rallis

Uskumatu, aga tõsi.. Ühe nädalaga on kogu senine äritegevus pea peale pööratud. Kriis on vähemal või rohkemal määral kõigi laual, selle tegelik mõju ja pikaajalised tagajärjed teadmata. Mida oleks nüüd tark teha? Tõmmata kokku? Oodata?

Kogu olukorda hinnates ja valikuid tehes, meenuvad tahest tahtmata erinevatel Äriplaanidel osalemised. Just need aastad, kus taastuti eelmisest kriisist ja üritati parimatelt välja pigistada edusaladusi või väärt õppetunde. Kuidas kriisist välja tulla? Mida teha? Mis on tagantjärele tarkus? Härrad olid konverentsidel lahked ja vastused olid suhteliselt samalaadse sõnumiga: “Head kriisi ei maksa raisku lasta!” “Enim võitsid need, kes laiendasid siis, kui teised kokku tõmbasid.” “Hea võimalus veenduda, kes on see 20% Su meeskonnast, kellega teed tegelikult see 80% ära.” “Kriis võimaldas korda teha asjad, mis buumi ajal tegemata ja tegelikult ka pikas perspektiivis allakäigurajale viisid.”

Selge on see, et erinevates sektorites ja erineva suurusega firmadel on erinevad probleemid. On ettevõtteid, kes ongi praegu ellujäämise faasis ja parim taktika on kulud nulli viia. Kuid (õnneks veel ja loodetavasti nii ka jääb), käib suurel osal äritegevus edasi. Küll vähendatud mahus, aga siiski. On ainult see pisike kodukontori teema. Kuidas juhtida oma ettevõtet distantsilt? Kuidas juhtida iseennast inimesena kohas, kus võib-olla oled harjunud just kõike muud kui tööd tegema? Kas praegu peaks ootama? Või millele üldse oma energiat kulutama?

Praegune eriolukord on kindlasti raske ja enamike jaoks nagu üks suur õudusunenägu.

Kogu selle jubeduse sees peidab end ka suurepärane võimalus. Piltlikult öeldes võib öelda, et viimased aastad on olnud üks pidev meeletu rallisõit uute kõvemate tulemuste suunas! Mitte lihtsalt kohalik driftiring, vaid WRC-stiilis ralli, kus panused on kõrged ja pinge kasvab iga etapiga. Ainult et kui rallil on olemas lõppetapp, siis majanduses siiani lõppu pole olnud, on vaid järgmine aasta. Me kõik oleme kihutanud, et täita järjest kasvavaid ootusi ning enamik meist on tulemust taga jahtides unustanud ära, et seda sama masinat, millega me kihutame, on vaja ka arendada. Või äärmisel juhul vähemalt putitada . Meil võib olla Tänaku ambitsioon, töötahe ja distsipliin, aga kui see auto hooleta jätta, siis ühelt maalt on piiraja ees. Või nagu varasemad hooajad näitasid: kui auto ise on katkine, kiiruga valmis tehtud ja vigu täis, siis katkestades maailmameistriks ei saa.

Nüüd aga meist enamike jaoks ralli peatati. Või siis kui vormeli konteksti tuua, sunnitakse ajutiselt turvalippude tõttu rahulikumalt sõitma. Ja meil ettevõtjatena ja inimestena on laual valik: kas oodata, millal käib uus stardipauk ja seni puhata või siis lihtsalt sõita sama autoga harjutusrajal tühje ringe, kui rallit ei käi. Või hoopis minna korraks garaaži.. käärida käised üles ja ehitada uus parem auto või silmnähtavalt tuunida olemasolevat. Harjutusrajal sõidetud tühjade ringide eest maailmameistritiitlit ei jagata. Niisama ooterežiimil olemise eest ammugi mitte.

Me keegi ei tea, kui kaua see kriis kestab ja milline on selle mõju, kuid ühel hetkel saab see otsa. Ja siis käib stardipauk! Mille peale hakkavad enamik tagaajaja rollis oma võetud eesmärki vähendatud aja ja ressurssidega tasa tegema. Praegu on hea võimalus otsustada, kas me lähme sama masinaga edasi, mida suure tõenäosusega viimastel aastatel tõsiselt edasi arendatud ja hooldatud pole, või me teeme täishoolduse. Või veel parem, kasutame võimalust ja ehitame parema auto!

Mida see ettevõtluse kontekstis tähendab ja milliseid võimalusi pakub

Vaatame üle oma eesmärgid ja tegevusplaani. Korrigeerime, kui on juba näha, et antud olukorrast tulenevalt pole need enam asjakohased. Juhul, kui eelnimetatuid pole, oleks mõistlik selles suunas mõtlema hakata. Sellealaseid uuringuid, mis näitavad edu saavutamise tunduvalt suuremat tõenäosust selge eesmärgi ja plaani olemasolu korral, on küll. Sihi seadmine on vajalik mitte ainult Sulle, vaid Su inimestele. Motiveerib ja annab perspektiivi.
Vaatame üle oma tööprotsessid. Miks me täna teeme mingeid tegevusi? Ja mida me täpselt teeme, mis järjekorras? Mida neist saaks muuta efektiivsemaks? Mida üldse pole vaja? Mis toob tulu, mis mitte? Praktika näitab, et suurel osal ettevõtetest tegelikult puudub selge arusaam, millised tegevused viivad meid eduni. Väga palju on teadvustamata ebaefektiivset tegutsemist ja millal siis veel korraks asjale lähemalt otsa vaadata kui nüüd. Korrastame oma protsessid, et uue hingamisega siit edasi minna!
Oluline on eesmärgistamisel paika panna ka tegevuspõhised mõõdikud. Kui me ajame ainult tulemust taga, siis me saame reageerida enamasti siis, kui on liiga hilja. Me kas tegime eesmärgi ära või ei teinud, aga möödaläinud perioodi me tagasi ei saa. Kui me võtame näiteks ettevõtte eesmärgiks käibe või kasumi numbri, siis küsida, mis on see üks kõige olulisem tegevus, mis aitab meil sihini jõuda. Oletame, et see on pakkumise tegemine. Pakkumise tegemist saame me paremini suunata ja mõjutada, kui rahalise tulemuse saavutamist ja pikema perioodi puhul teeb numbrite mäng oma töö. Kui me näeme, et jääme eesmärgist maha, siis saame vaadata, kas tegime piisavalt pakkumisi ja olime ise turul aktiivsed potentsiaali otsimises. Kui jah, siis on küsimus pakkumise kvaliteedis, kui ei, siis meie enda töö panuses. Siit on juba lihtsam teha korrektiive, mida muuta ja teisiti teha, et eesmärgini jõuda. Samamoodi võimaldab antud lähenemine ka paremini hinnata uue töötaja kasulikkust. Kui töötahe on olemas, lihtsalt pole veel piisavalt kogemust, siis ei tasu kohe koondama hakata. Eriti kui samal ajal on meeskonnas inimene, kellel on küll kogemus, aga suhtumine ja töötahe on muutunud aastate jooksul pigem firmat kahjustavaks.
Mida saaks üleüldiselt automatiseerida või kus me saame luua süsteeme, mis teevad vähema ajaga rohkem või parema kvaliteediga?
Kus me teeme täna liiga palju liigutusi või kulutame liialt raha? Ma usun, et nii mõnelgi on toimunud see nädal korralik ahhaa-moment: “Kuule, me ei pea ju tegelikult igale poole füüsiliselt kohale sõitma või meeskonnana kuhugi kokku tulema. Ja palju rohkem saab tööd ära teha ning operatiiv kulud on väiksemad.”
Vaatame üle oma meeskonna. Kes on püsivalt olnud ettevõtte fännid ja töökad, tulemuslikud tiimikaaslased ning kes on teises äärmuses. Kes on mürgised kultuurile ja kes mitte. Hea võimalus lõigata ära närtsinud oksad, et teha ruumi uutele ning tervikuna edasi kasvada. Märgid näitavad, et kriisi jätkudes, ei ole enam nr 1 probleem tööjõupuudus ja me saame julgemalt valida oma meeskonda, kellega uut rallit võitma minna.
Samamoodi, milliseid uuendusi ja muutusi töökorralduses oleme püüdnud siiani ellu viia, kuid tulutult. On see uue tarkvara või töövahendite kasutusele võtt? Või uute tööharjumuste juurutamine? Võib-olla olete aastaid tahtnud ära teha olulise arenduse või leida aega, et firmas sees kasutusele võtta uusi juhtimismeetodeid või ajajuhtimispraktikaid. Kui ka Sul on turg praegu pigem ooterežiimis ja tööd vähem, siis on see suurepärane võimalus võtta asjad käsile ja teha need nüüd ära. Kasuta aega targasti. Nüüd kui kodukontor on teema, siis nii mõnedki juhid on täna tunnistanud end seismast olukorras, kus tegelikult ülevaade töö tegemisest puudub täielikult. Nähakse küll majandustarkvarast tellimusi ja pakkumisi, aga ülejäänud protsesside järgimisest ja oluliste tegevuste tegemisest pilti pole. Kas töötaja magab pool päeva maha ja vastab klientidele kui on juba hilja, või on ta oma ülesannete kõrgusel nii, et firma maine praeguses olukorras ei kannata. Hästi valitud ja korralikult juurutatud tarkvara välistab selle probleemi.
Suhtleme oma klientidega. Liiga palju on turul tunda praegu suhtumist stiilis: “Nõudlust nagunii kellegil pole, mis ma ikka klienti torgin, ootame kuni mööda läheb.” Eriti nendel ettevõtetel, kellel enamik käibest tuleb sissetulevatest päringutest. Päringutest, mida nüüd enam pole. Vale suhtumine. Kas me oleme klientidele ainult selleks olemas, et neile midagi müüa? Või me ettevõttena päriselt hoolime nende edust, saades aru, et kui neil läheb hästi, läheb ka meil? Tehes konsultantidena tööd oma klientidega, on sellel nädalal neid müüte null-nõudluse olemasolu kohta suudetud murda küll. Kui äritegevus täiesti seisaks, oleks pilt kordades hullem. Elu käib edasi. Ja kliendile jääb meelde see, kes tundis huvi ja muret ning üritas kaasa mõelda, aidata ka siis, kui seisud olid kehvad. Ning selleks ajaks kui stardipauk käib ja kõik korraga end uuesti ilmutama hakkavad, on suure tõenäosusega diilid juba tehtud.

Minu kui inimese ja töötaja kontekstist lähtuvalt

Paljud uuringud on tõestanud(nt https://psycnet.apa.org/record/2017-42048-001), et uute teadmiste omandamine on üks efektiivsemaid viise stressi maandamiseks. Kodukontoris olemine on selleks parim aeg, kui oskad endale vastavat õhkkonda ja rutiini luua. Videomaterjale, kuidas kodukontor enda kasuks tööle panna, on sotsiaalmeedias küll ja veel.
Samamoodi, nagu firmadele on antud periood hea võimalus “sahtlid” korda teha, on see ka Sulle kui inimesele. Nii mõnelgi meist on kogu selle kihutamise käigus kogunenud üüratu list asjadest, mida tahaks teha. Mõne uue oskuse omandamine või olemasoleva arendamine, mõni huvitav raamat või Sinu virtuaalkontoris laiutav bardakk ja segadus. Tegemata tööd, unustusse vajunud kliendid või oma töörutiini, ajajuhtimise ümberkujundamine, et töö tegemine edaspidi lihtsam ja mugavam oleks.
Reflekteeri oma senist tegevust ja elu. Vaata üle, millistes eluvaldkondades oled rahul ja mis on unarusse jäänud. Sea uued sihid ja kasuta aega enesehäälestamiseks. Kuidas eelseisvast ajast tööl ja isiklikus elus rohkem välja võtta ning mitte end kogu tormamise keskel ära unustada.

Enamasti me ei saa muuta ja kontrollida seda, milliseid kurve elu meile viskab, kuid me saame valida, kuidas me sellele olukorrale reageerime. Kas hakkame süüdistama, langeme ohvriks asjatult või katsume võtta maksimumi ja keskenduda lahendusele. Eks paljuski sõltub iga inimese ja ettevõtja enda kontekstist. Ja vast kõige targem ongi korraks võtta hetk ja teha teadlik valik, millist strateegiat kasutada. Kas on mõistlik tegutseda praegu lähtudes olemasolevatest ressurssidest ja võimalustest. Või oodata kuni asi hakkab paranema ja uus stardipauk käib, siis uuesti täis gaasiga edasi pannes ja katsuda samal ajal ka autot parandada või lausa vahetada. Edu parima valiku tegemisel ja igal juhul on oluline jääda kogu selle protsessi sees terveks ja inimlikuks. Rallid tulevad ja lähevad, hoidkem sõitjat ja publikut.

Silver Rooger ja Kaspar Kuntor